Mul oli rõõm näha eelmisel nädalal Californias Burbanki linnas ülisalajasel vaatlusel Sam Raimi uue filmi Drag Me To Hell varajast prooviseanssi. See oli pehmelt öeldes karm koopia, mis kuulutati publiku ette juba enne filmi algust, kuid see ei huvitanud mind. Olen olnud Raimi fänn alates tema algsest õudusest Evil Deadiga, nii et minu põnevust ja ootusärevust oli raske tagasi hoida.
Drag Me to Hell on hoiatav lugu noorest, ambitsioonikast tüdrukust Christine'ist (Alison Lohman), kes on sunnitud valima vana naise aitamise või panganduskarjääri jätkamise vahel. Kui olete juba arvanud, et Christine otsustab end ise aidata, oleksite võinud selle filmi ülejäänud osa kirjutada.
Vana naine, proua Ganush (Lorna Raver) sõimab Christine'i, et ta pärast abi palumist häbenes teda kogu panga ees. See toimub parkimismajas ja on vaieldamatult parim näide Raimi võimest oma publikut hirmutada, šokeerida ja lõbustada. Tundsin end Christine'i pärast hirmus, kuid naersin ohjeldamatult valjult.
Kui needus on lõpule jõudnud, hakkavad asjad Christine jaoks kohutavalt valesti minema. Pärast kohaliku selgeltnägija külastust mõistab ta oma needuse raskust. Naine sureb kolme päeva jooksul ja lohistatakse põrgusse, kui needust ei tühistata. Christen jookseb proua Ganushi juurde andestust paluma, kuid leiab, et vana naine on surnud. Väheste või väheste ressursside korral palub ta selgeltnägijalt abi, kuna needuse õudusunenägu muutub iga päevaga hullemaks.
Teise päeva lõpus ilmub Christine'ile, et needusest vabanemiseks peab ta selle teisele inimesele üle kandma. Kui valikuvõimalusi pole jäänud, saab Christine aru, et päästa saab ennast ainult õudse needuse süütule inimesele ülekandmisega, kuid kas ta suudab end selleks teha?
Üldiselt polnud film halb, kuid tabasin end mõttelt, millal asjad muutuvad jubedamaks või naljakamaks. See on nii, nagu oleks Raimil olnud raskusi tasakaalu säilitamisega, mille ta kunagi Evil Deadi filmidega valdas. Ma arvan, et jämeda huumori ja terrori ristmik ei kohtunud kunagi viisil, mis säilitaks nende kahe tasakaalu. Mõtlesin pidevalt, kas mul on millestki puudu, sest ma ei olnud kunagi tegelikult hirmul ega olnud ka lõbustatud. Film jäi minu jaoks pisut tähele panemata, kuid siiski väärt sissepääsuhinda. Võib-olla tuleb selle ja selle väljaandmise kuupäeva vahel mõni peenhäälestus.
Drag Me to Hell peaks avanema 29. mail 2009.